Postimees kuulutas teisipäeval Postimehe aasta inimeseks 2023 Metsküla kooli direktor Pille Kaiseli.
Pille Kaisel on Metsküla kooli direktor, kes töötas edasi hoolimata sellest, et mullu 24. märtsil otsustasid 13 Lääneranna volikogu liiget, et Metsküla kool tuleb sulgeda. Volikogu esimees lubas, et kui tulevad indikatsioonid, et selline toetusmeede päriselt tuleb, on alati võimalik volikogul uus otsus teha.
Valitsuses heaks kiidetud riigieelarve seaduse eelnõu järgi eraldatakse kuueklassiliste koolide püsimajäämise toetusmeetmeks 2,4 miljonit eurot. Lääneranna valla juhid raiuvad endiselt, et sellist toetusmeedet pole olemas ja kui olekski, siis Metskülale sellest kasu poleks. Kahele erivajadustega õpilasele vald tugiisikuid ei võimalda, kuna lapsed ei täida koolikohustust. Kohtuasi kooli sulgemise üle vindub, sest kohtunik lükkab otsustamist aina edasi. Lääneranna vallavalitsus on taganenud kevadel antud lubadusest, et toetab Metskülas erakooli loomist.
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ütles auhinda üle andes, et aasta inimese valimine on Postimehes pikk traditsioon ning seda tehakse juba 27. korda. “Meil ei olnud raske valida, kuid selle elu 2023. aastal ei ole olnud kerge. Leidsime Postimehe aasta inimese ühe väikesest maakoolist, mille nimi on tänaseks juba kõikidele eestlastele tuttav,” sõnas ta. Hõbemägi lisas, et selle kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on teinud suuri pingutusi kooli lahtihoidmiseks ning vajavad tuge veelgi.
Postimehes teemat kajastanud ajakirjanik Andrus Karnau ütles, et Metsküla kooli kohta kõige olulisem on öelda, et iseseisev riik koosneb väikestest osakestest ning Metsküla kandi inimeste jaoks on kool esimene asi, mis kehastab oma iseseisvat riiki. “Metsküla kool on olnud Eesti tippharitlaste kogukonna keskuseks,» ütles Karnau. “Mina arvan, et koolisüsteem Eestis peaks olema selline, et on suured koolid ja on väiksed koolid,” lisas Karnau. Ta rääkis sellest, kuidas maakohtades on oluline kooli olemasolu ning see on ka julgeolekuküsimus, sest seal kus on kool, elavad ka inimesed.
Postimehe aasta inimese tiitliga tunnustab Postimehe toimetus millegi olulise poolest silma paistnud inimest. Tava sai alguse 1997. aastal.
Taust
Mullu nimetas Postimees 2022. aasta inimeseks MTÜ Slava Ukraini tegevjuhi Johanna-Maria Lehtme. 19. mail teatas leht, et arvestades seda, et Johanna-Maria Lehtme on oma tegevusega tänaseks seadnud löögi alla Eesti inimeste usu heategevusorganisatsioonidesse ning Ukraina abistamisse, ning et ta pole esitanud tõendeid, mis ühiskonnas tekkinud kahtlusi ümber lükkaksid, siis otsustas Postimees aasta inimese nimetuse Johanna-Maria Lehtmelt ära võtta.
2022 Ajaleht Postimees andis kolmapäeval 25. korda välja aasta inimese tiitli, mille seekord pävis kauaaegne haridusjuht, poliitik ja Narva linnapea Katri Raik.
Postimehe aasta inimene
- 1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid
- 1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik
- 1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid
- 2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja
- 2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu “Everybody” helilooja
- 2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja
- 2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti
- 2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele
- 2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja
- 2006 – filmi “Leiutajateküla Lotte” tegijad
- 2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas
- 2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja
- 2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja
- 2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist
- 2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest
- 2012 – Urmas Dresen, visionäär, kes julges unistada väga suurelt, et ta ehitas oma idee nullist üles. vt Lennusadam
- 2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht
- 2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht
- 2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent
- 2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse
- 2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust
- 2018 – kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja
- 2019 – filmirežissöör Tanel Toom, Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimese osa põhjal valminud samanimelise filmi stsenarist ja režissöör
- 2020 – Arkadi Popov, kiirabiarst, terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht pandeemia ajal
- 2021 – Katri Raik, kauaaegne haridusjuht, poliitik ja Narva linnapea.
- 2022 – Johanna-Maria Lehtme, MTÜ Slava Ukraini tegevjuht. (19. mail 2023 teatas leht, et võttis Lehtmelt Postimehe aasta inimese tiitli.)
- 2023 – Pille Kaisel, Metsküla koolijuht
Allikas: Postimees
The post Postimehe aasta inimene on Metsküla kooli direktor Pille Kaisel appeared first on Lääne Elu.