Vehklemisliidu otsusel EM-i koondisest välja jäetud vehkleja Katarina Lehis ei saanud kohtult abi, et pääseda siiski tiitlivõistlustele.
Lehis esitas 10. juunil Harju maakohtule taotluse hagi tagamise korras peatada Eesti Vehklemisliidu juhatuse 10. juuni otsuse kehtivus, millega määrati kindlaks Eesti naiste epeevehklemise koondis 18.-23. juunil toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel selliselt, et koondisse ei kuulu hageja Katrina Lehis.
Hagiavalduse kohaselt on vehklemisliidu juhatus 2018. aasta 22. novembril vastu võtnud statuudi, mis sätestab EM-i jaoks 3+1 süsteemi ehk koondisesse pääseb edetabeli kolm esimest vehklejat ning lisaks üks vehkleja peatreeneri valikul. Seda on üle kinnitatud hilisemate vehklemisliidu juhatuse otsustega. Vehklemisliidu juhatus ei ole kehtestanud mingeid täiendavaid kriteeriume, näiteks koondise ühislaagrites osalemine. Alates statuudi algse versiooni vastu võtmisest 2018. aastal kuni praeguse ajani on kehtinud 3+1 süsteem ilma mistahes lisatingimusteta.
Lehis leidis, et vehklemisliidu praegune otsus on tühine, kuna vehklemisliit kuritarvitas spordialaliiduna enda mõjujõudu, kui meelevaldselt ja ilmses vastuolus enese kehtestatud statuudiga jättis Lehise koondisest välja. “Selle otsusega rikkus vehklemisliit muuhulgas häid kombeid ja sportlase õiguspärast ootust sellele, et kui ta täidab juba pikka aega kehtinud statuudi tingimused, siis pääseb ta oma riiki esindama EM-ile,” märkis Lehis.
Vehklemisliit vaidles Lehisele vastu, kinnitades, et 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste koondise moodustamise kriteeriumid ei ole kinnitatud liidu omaaegse otsuse alusel. “Nimetatud otsusega kinnitati kriteeriumid tähtajaliselt perioodiks 2018 kuni 2020. Hiljem kehtestati koondise koostamise kriteeriumid veel aastateks 2021 kuni 2022 ning alates 2023. aastast seda korda ei pikendatud ega uut korda kehtestatud ei ole. Hilisemalt on koondis kinnitatud liidu põhikirja paragrahv 32, punkt 10 alusel peatreeneri ettepanekul juhatuse poolt,” edastas vehklemisliit.
Kohus märkis, et hagi tagamise taotlust lahendades ei hinda kohus Lehise ega ühegi teise sportlase varasemaid sportlikke saavutusi ega potentsiaali võimalikult hea sportlik tulemus tulevikus saavutada, vaid üksnes seda, kas hagiavalduses toodud asjaoludel ja põhjendustel esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused hagi tagamiseks.
Kohus ei nõustunud Lehise käsitlusega, et kuna juhatuse varasemates otsustes ei ole kriteeriumite kehtivuse tähtaega sätestatud, siis kehtivad need tähtajatult. “Hageja väide, et koondise moodustamise kriteerium „3+1“ kehtis igal juhul tava või praktika alusel, on hetkel piisavalt põhistamata. Isegi kui koondise peatreener sellisest kriteeriumist lähtus, siis ei tähenda see, et kostja juhatus sellest lähtus või et kostja jaoks oleks see formaalselt kehtiv ja õiguslikult siduv ning et hageja saaks sellisele kriteeriumile tuginedes põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist,” seisab kohtulahendis.
Kohus tõiu esile, et nii koondise moodustamise kriteeriumite kehtestamine kui ka koondise kinnitamine toimub juhatuse otsusega ehk õiguslikult on need hierarhias samal tasemel. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et kui vehklemisliit on mingi kriteeriumi kehtestanud, siis võiks ta koondise moodustamisel ja selle juhatuse otsusega kinnitamisel võtta arvesse veel muid kaalutlusi. “Kõikide asjakohaste kriteeriumite lõplik kirjapanemine võibki olla võimatu ning koondise peatreeneri otsus isikute valimisel koondisesse võib mingil määral lähtuda ka subjektiivsetest argumentidest ja prognoosidest seoses sportlase või võistkonnaga, mille kohtulik kontroll on väga piiratud,” märkis kohus.
The post Vehkleja Katarina Lehis ei saanud kohtult abi EM-ile pürgimiseks appeared first on Lääne Elu.