Sel talvel ilmselt üle Tagalahe jää Noarootsi sõita ei saa, sest jäätee rahastamist ei pea mõistlikuks transpordiamet ega ka Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald.
Ka aasta tagasi teatas transpordiamet, et selliste emotsiooniprojektide tarbeks nagu jäätee ametil raha ei jätku, kuid siis suutsid transpordiamet, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald seljad kokku panna ja oma jõududega Haapsalu-Noarootsi jäätee rajada. Tee rajamine läks maksma 16 000 eurot, kuid et ilm pööras sulaks, liikluseks teed ei avatudki.
Tänavu on Haapsalu ja Lääne-Nigula seda meelt, et kuna pole kindlust, et jäätee pikemalt püsib, pole mõtet maksumaksja raha sellele kulutada. Seda enam, et omavalitsuste eelarved on ilma jääteetagi pingelised. Ka transpordiamet on juba öelnud, et neil Haapsalu-Noarootsi jäätee tarbeks raha ei ole.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linn suudaks ehk kokku hoides jäätee tarbeks 10 000 eurot leida, aga see oleks juba järgmise aasta arvelt. „Kõige hullem, et see on ehku peale minek,” ütles Sukles. Ta lisas, et kardetavasti on jaanuaris ilm juba sulaks pööranud. „Jäätee on tore asi, aga praeguses majanduslikus olukorras ei tule kõne alla,” ütles Sukles. Tema sõnul pole jäätee ka eluliselt vajalik.
Suklesega sama meelt oli ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „Ma ei ütle, et vald selleks raha ei leiaks. Teema on pigem selles, et mida me selle eest saame,” ütles Randmaa. Tema sõnul on jäätee ettevalmistamise kulud kõrged ja vallavanema hinnangul pole mõtet maksumaksja raha jääteele kulutada, kui pole teada, kas talv jääb püsima või mitte. „Kui teaks, et jäätee püsib vähemalt kuu aega ja paljud inimesed saavad seda mööda liikuda, siis oleks sellel mõte,” ütles Randmaa.
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo pelgas, et kui tekib korralik jää, aga ametlikku jääteed ei tehta, tekib see ise. „Kui on korralik jää, pole olnud ühtegi aastat, kui keegi poleks sõitma hakanud. Kohalikud kindlasti leiavad võimaluse,” ütles Hirmo.
Hirmo sõnul toob isetekkeline jäätee kaasa probleeme, sest seal ei valva keegi ohutuse järele. „Kes hakkab neid siin passima, et keegi jääle ei läheks? Lihtsam oleks leida 20–30 000 aastas, et teed hoida – see tooks maakonnale rohkem kasu,” ütles Hirmo.
Randmaa ütles, et kui inimesed omal algatusel üle jää sõitma hakkavad, on raske kätt ette panna. „Eks siis tuleb inimesi teavitada ohtudest, aga kuskilt maalt läheb ka omavastutuse piir,” ütles Randmaa.
Küsimusele, kas Haapsalu-Noarootsi jäätee rajamiseks oleks ka muid variante – näiteks küsida tuge ettevõtjatelt või teha tee hoopis tasuliseks –, vastas Hirmo, et teoorias oleks see võimalik, praktikas ta seda varianti sei näe. „Iseenesest oleks see tasuline versioon täiesti võimalik, aga küsimus on, kes seda majandab. Tegemist on riigimerega ja seal päris igaüks ei saa toimetada,” ütles Hirmo.
The post Haapsalu-Noarootsi jääteed ei tule appeared first on Lääne Elu.