Transpordiamet alustab peagi sõidukite keskmise kiiruse mõõtmise uuringut, et leida parim viis liiklusohutuse parandamiseks ning turvalist liiklemist ohustavate saririkkujate liiklusest kõrvaldamiseks.
Projekti ajal karistusi ei tehta ning isikuandmeid ei koguta, vaid analüüsitakse pseudonüümitud andmeid. Eesmärk on vähendada liikluses hukkunute arvu – ilma täiendavate liiklusohutust tõstvate meetmeteta pole võimalik surmasid ja raskeid vigastusi vähendada.
Keskmise kiiruse mõõtmise testlõigul sõitva sõiduki registreerimismärgi tähis fikseeritakse kiiruskaameraga salvestisel ja infotehnoloogilise tarkvara abil tuvastatakse sõiduki registreerimismärk. Masinloetavale kujule viidud registreerimismärgi tähis pseudonüümitakse ilma inimsekkumiseta. Depseudonüümimise võti ja loodud salvestised hävitatakse.
Sõiduki registrimärgi tähist ei kasutata sõiduki andmete tuvastamiseks ja sõiduki omaniku/vastutava kasutaja isikustamiseks. Katseprojekti käigus ei tehta ühtegi päringut registritesse, andmekogudesse ja infosüsteemidesse ning moodustatud salvestisi ei edastata ühtegi teise andmekogusse ja infosüsteemi. Ühtegi juhtumit ei edastata menetlemiseks isegi siis, kui tuvastatakse kiiruse ületamine.
Neli katselõiku varustatakse eelhoiatavate liiklusmärkidega ja antakse teada ka lõigu pikkus. Soovi korral on võimalik neid vältida. Projekti andmetöötluse lubatavust kontrollib andmekaitse inspektsioon.
Kiiruse ületamine on üks peamistest liiklusohutuse valukohtadest olenemata tee liigist. Isegi väike kiiruse ületamine mõjutab oluliselt liiklusõnnetuste toimumise riski ja tagajärgede raskusastet. Kiiruse kasv 1 km/h võrra suurendab inimkannatanuga liiklusõnnetuse toimumise riski 3 protsendi võrra. Esimest korda käsitleti keskmise kiiruse kontrolli rakendamise võimalusi Eestis kümme aastat tagasi, kui viidi läbi keskmise kiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve uuring.
The post Transpordiamet alustab keskmise kiiruse mõõtmiseks uuringut appeared first on Lääne Elu.
